Geekvape Avocado 22´

Pärast seda, kui veipimisest sai minu jaoks hobi, sündis ka otsus, et pean üle minema isemajandamisele. Ehk siis ise mahlad kokku segama ja coilid keerama. Olulisem kui rahaline kokkuhoid, on rahulolutunne, mida isevalmistamine pakub. Ja muidugi see võimaluste spekter. Saan teha just sellise maitsega mahla, nagu soovin, keerata just sellise takistusega coilid nagu heaks arvan. Ja ei pea kunagi ootama, millal vapeshop avatakse. Yai!

Seega oli mul tarvis leida oma VTC mini otsas sobiv tank. Veetsin tunde ja tunde foorumeid lugedes ning Youtube videosid vaadates. Muide, veibikraamiga kurssi viimiseks, on üks väga hea koht Vaping360.
Sedamööda, kuidas ma ühe või teise tanki kohta infot kogusin, lisandusid minu GearBesti favoriitide listi üksteie järel: Smkon Polarice RTA Tank Atomizer, Geekvape Avocado 24 RDTA Atomizer, Geekvape Avocado RTA Atomizer, 3.5ml Geekvape Griffin RTA Sub Tank ja  Billow V2 RTA 5.0ml Rebuildable Dripper E.

Lõpuks otsustasin Geekvape Avocado 22´ RTA kasuks. Just selle paljukiidetud maitseomaduste, massiivse tossu ning lihtsalt ehitatava, velocity decki pärast nillele saab ehitata nii single- kui dual coile. 22´ võtsin seetõttu, et 24´ tanki puhul oleks selle servad üle MODi servade ulatunud.

Kolm nädalat pärast GearBestis tellimuse esitamist hoidsingi pisikest musta, Avocado kirjaga pappkarpi oma käes. Esimese asjana, veel enne kui karbi lahti tegin, kraapisin karbi tagaküljel oleva turvakoodi lahti ja kontrollisin Geekvape lehelt kas minu ees olev tank on originaal. On!

Karbikaane avanud, nägin sametisse kummivormi asetatud tanki, laia driptipi, varuklaasi ja varu keraamilist korki. Teadsin, et karbis peaks olema ka kilekotike kuuskantvõtme ja varu tihenditega. Selle leidsin pärast kummivormi eemaldamist karbi topeltpõhja alt. Kui poleks teadnud, ei oleks osanud seda sealt ka otsida.

Ehkki ma oleks eelistanud musta tanki (mida kahjuks ei müüdud) hakkas see mattjas, poleeritud terasest kerega ja sissegraveeritud "Avocado" kirjaga tank mulle koheselt meeldima.
Mõni on kurtnud, et nende Avocado saabus õliga kaetuna. Või siis vastupidi, vajas õlitamist, kuna pealmine osa ei tulnud decki küljest lahti või siis polnud võimalik liigutada õhuavasid reguleerivat osa. Mul neid muresid polnud. Kõik oli viisakas, puhas ja nägi pagana hea välja.
Lahe on selle tanki puhul ka see, et tavapärane huulik istub selle otsas vindiga sissekeeratava adapteri küljes. Samas kui adapter välja keerata, saab tanki otsa istutada kaasas oleva laiema drip tipi. See ilmselt peaks hästi sobima otse kopsu tõmbajatele.


Mina, kes ma eelistan mouth to lung tehnikat, niipalju auru ja õhku ei vaja. Ja õnneks pakub Avocado piisavalt võimalusi õhu reguleerimiseks. Saab tõmmata vaid ühe õhuavaga, nõnda, et õhuvool jookseb otse läbi keraamilise korgi traadile, pakkudes nõnda kõige tugevamat maitset. Saab lisada sellele õhuavale teisel pool tanki, otse traadi juures oleva õhuava. Üksikute aukude asemel saab kasutada ka laiu pilusid või siis topeltauke. Ehk siis õhuvoolu reguleerimine on lihtne ja väga laiade võimalustega, pakkudes meelepärast lahendust kõigile.

Mõni on ka kurtnud, et tanki täitmine (ja seda tuleb suht tihti teha sest sinna mahub maksimaalselt 3 ml mahla) on keerukas kuna eraldi täitmisavavust ei ole. Mistõttu tuleb mahl sisse saada wicki ehk vati kõrvalt. Samas seda probleemi pole, kui kasutada single-coil süsteemi. Siis tuleb vaid eemaldada keraamiline kork ja avaneb kaks laia wicki avavust.



On ka kurdetud, et Avocado oma ehituslike iseärasuste tõttu kipub lekkima ja ei sobi seetõttu kaasas kandmiseks. Sellegi väite lükkan oma kogemustele tuginedes ümber. Nelja päevase kasutamise ja loomulikult siis ka ringitassimise käigus pole Avocado kordagi mahla välja ajanud. Isegi mitte siis, kui on külili kukkunud.

Mis puutub ehitamise lihtusesse, siis tõepoolest, puhtalt foorumitest ja Youtubest õpitu põhjal suutsin omal käel esimese korraga 1.14 oomise coili valmis keerata ja wickida. Aga sellest juba mõnes järgnevas postituses.

Kui nüüd veel maitseomadustest rääkida, siis jah, see on palju intensiivsem kui mu eelmisel lemmikul, Cubis Prol. Samuti on toss tihkem ja....ja seda on palju rohkem. See kõik mõjutab mõistagi ka mahlakulu. Aga sellest pole hullu, kuna valmistan ise ka mahlasid.


  

Kõik, mis coili keeramiseks vaja

Kui sa tahad ise coile kruttida aga sul ei ole mitte midagi, siis Original LTQ Vapor DIY RBA Tools Kit  on just see, mida vajad. Sest see sisaldab kõike, mida coili keeramiseks vaja on. Isegi neid asju, mida sa võib-olla ei teadnud, et sul vaja võib minna.  

Soetasin nimetatud tööriistakomplekti GearBestist 19 euro eest. Kohalikes veibipoodides müüakse analoogseid pea kolm korda kallimalt. Ehk siis ma arvan, et kolm nädalat ootamist, tasub selle raha eest ära küll. 

Tööriistad on pakitud tugevast riidest, soliidse...hmm...mapi sisse. Mapi ääred on palistatud topelt riidega ja ühes nurgas, sinna kuhu lukk lahti jookseb, on isegi väike, heledast metallist nurgatugevndus. Ehk siis võib uskuda, et ka pärast pikemajalist kasutamist ja kaasatassimist, säilitab kott oma viisaka välimuse ja ei muutu mingiks ebamääres kujuga, deformeerunud märsiks. Mapi avamiseks on keskmisest püksilukust jämedam lukk. 


Aga vaatme siis, mida tööriistakomplekt sisaldab:

 

Nagu näha, siis:
Näpitsad: Sobivad traadi hoidmiseks selle kuumutamise ajal. 
Tangid: Traadi läbi lõikamiseks
Pintsetid: Vati tanki sisse suramiseks. 
Käärid: Vati sobivasse suurusesse lõikamiseks
Kruvikeerajate komplekt: Coili tanki jalgade külge kruvimiseks
Keraamiliste otstega pintsetid: Hõõguva koli kokkusurumiseks
Rull Kanthal A1 /24 traati: Sobib kenasti esimeste coilide kruttimiseks
Oommeeter: Coili takistuse mõõtmiseks, enne kui te selle MODi otsa keerate.
Pakk vatti: Wickimiseks. 
Kotike coilikeeramis pulkadega: Võimalik keerata 1mm, 1.5mm, 2mm, 2.5mm ja 3mm coile.
Lapp: Ilmselt tööriistadelt näpujälgede eemaldamiseks 

Kasutusmugavus:
Just nimelt selle tööriistakomplekti abil keerasin enda elu esimese coili (aga sellest juba edaspidistes postides). Lähtudes ainult foorumitest, artiklitest ja Youtube videodest õpitust ning tõepoolest kasutades kõiki ülalnimetatud vahendeid, sain täiesti kenasti coili valmistamise ja wickimisega hakkama.
Ja kui mina sain, saad Sina kah ;)
 

Sweet Antonio

Sweet Antonio....njaa...kahtlane nimi veits, eksole. Aga mis sa ikka paned nimeks joogile, mis koosneb Antonovkast ja maasikast. Hää küll, natuke mentooli kah lisaks. Igatahes sellist retsepti järgi täna mahla kokku segasin ja laagerduma panin.

P.S Kiri pudelil on lihtsalt fototöötlus. Mis pani mind aga klaasimarkerite kasutusvõtule mõtlema.

Pudelite kaitseks!

Täna hommikul leidsin postkastist pisikese paki. Avamatagi teadsin, mis seal sees - juuli lõpus GearBestist tellitud Protective Silicone Case for 30ml E-Juice Bottle.

Ehk siis karabiiniga varustatud kummist ümbris, mille saab hinnalise vedelikuga täidetud klaasist pudeli ümber venitada.

Disain: Jällegi tuleb kiita selle kummijulla välja mõelnud inseneride leidlikkust. Tänu kummalegi küljele jäetud aknale, ei kata see pudelit mitte täielikult, mistõttu paistab pudeli etikett kenasti välja. Noh, puhuks kui meeltesegaduses peaks ununema, mida sa parasjagu aurutad oma tankis.
Midagi ei ole ette heita ka neile, kes selle jupstüki jooniste põhjal valmis on teinud. Näppude vahel sikutades tundub millimeetri paksune kumm tugev. Venib küll natuke aga mitte liiga palju. Kusagil ei lötenda mingeid lohakale lõikamisele viitavaid kummiribasid.
Jullast välja ulatuva aasa külge kinnitatud kergest metallist karabiini üle ei saa samuti nuriseda. Klõpsab kinni tugevalt nagu hiirelõks. Nii, et pole põhjust karta, et püksiaasa külge kinnitatud vutlar ära kaoks.

Kasutusmugavus: 30ml pudeli kõrvale asetades tundub see kummikest olevat tilluke. Või tähendab, mitte ei tundu, vaid ongi. Suhteliselt. Mistõttu nõuab selle pudelile sikutamine ja viisakalt paika sättimine mõningast pusimist.
Esmalt tuleb nö. kaelusest pudelikael läbi ajada. Seejärel vedada julla põhi pudelipõhja alla ja siis, näppudega nügides ja sikutades sättida kaelus kenasti ümber pudelikaela ja vertikaalseinad sirgelt ülalt alal jooksma.
Lohvi pudelist eemaldamine on isegi keerukam. Tuleb kummile küüned taha saada ja sikutada ning rullida. Ja siis veel natuke sikutada. Ja rullida. Nii, et oma kolm sekundit kulub kindlasti :) Aga harjutamine teeb meistriks ja kui tihti seda ikka on vaja eri pudelite ümber tõmmata.
Ning kui kesta lõpuks pudelile ümber saad, võid kindel olla, et see on tihkelt ümber pudeli - nii nagu olema peab.
Ahjaa...tulenevalt materjali eripärast, on tegemist paraja tolmumagnetiga. Asetasin selle pildistamiseks aknalauale ja kui hiljem vaatasin, oli põhi kaetud ühtlase tolmukihiga. Puhudes ma seda maha ei saanudki. Pidin niiske lapiga hõõruma.

Praktilisus: Nagu öeldud, on lohv karabiiniga varustatud. Nõnda, et selle saab kinnitada pükste rihmaaasa külge. Samas saab karabiini ka eemaldada ja kanda kummivutlariga ümbritsetud pudelit vapebagis või lihtsalt taskus.
Aga miks sellisel juhul üldse kummiümbrisega jamada? Aga sellepärast, et see pakub nö. haardekindlust. Klaaspudel võib märksa lihtsamalt peost libiseda kui kummiga ümbritsetud pudel. Ja isegi kui pudel peaks mingil põhjusel kukkuma, kaitseb ümbris seda löögi eest.

Ehk siis, vaatamata oma lihtsusele ja odavale hinnale (euro sentidega) on tegemist multifunktsionaalse seadmega.

Kokkuvõtvalt:


Plussid:
* Odav hind
* Läbimõeldud disain
* Mitmekülgne kaitse
* Saab kasutada nii karabiiniga kui ilma
* Kvaliteetne materjal
* Istub tihkelt ümb

Miinused:
*Tolmumagnet
*Natuke keerukas paigutada ümber pudeli

Antonovka

Seitsmendal augustil panin pudelisse laagerduma ArtVape Antonovka mahla. Lihtsalt, puhas Antonovka ja baas.

Lõhn: Mahla segamise ning steepimise esimestel päevadel eritas see ebameeldivat atsetooni haisu. Hiljem see kadus. Pea aegu. Nüüd on selline, tõepoolest mahlase õuna lõhn, ent taustal võib tunda kerget atsetooni. Noh, ilmselt õunad lõhnavadki atsetooni järgi siis. Ei?

Värvus: Erinevalt senini valmistatud mahladest ei muutunud Antonovka värvus seistes absoluutselt. Valge, läbipaistev vedelik. Kahju, värv annab mahladele iseloomu minu arvates.

Maitse: Maitse on selline kergelt hapukasmagus. Pigem terav kui pehme. Ehk siis ilmselt tugev. Aga samas igav. Kuna segasin mahla kokku vaid ühest maitsestajast, siis puudub eelnevatele retseptidele omane maitsebukett.

Edaspidi kasutan Antonovkat teistele maitsetele varjundi andmiseks. Näiteks võiks mentooli asemel ilmselt hoopis seda kasutada mõnes retseptis.

Bottomline: Naisele meeldib, ütleb et see ei aja tervet elamist küpsise lõhna täis.

Cool Bastard

Aeg on käes mekkida 7. augustil laagerduma pandud mahla Cool Bastard. Premium mahl, eh? Koosneb see ju Colonel custardist, Strawberry ripest ja Menticest.
No loodetavasti on hea, sest tegelikult panin enne proovipartii (20 ml) valmimist seda sama mahla ka 30 ml pudelisse laagerduma.

Värvus: Läbi plastikpudeli vaadates paistab selline oranžikas/pruunikas. Viskoosuselt tundub olevat selline, pigem paksem kui vedelam (baas on 50pg-50vg, 9mg nikotiini)

Ok, punn maha...

Lõhn: Nuusutades tundub, et Mentice on mõju avaldanud ja lõhn ei ole enam nii magus, kui Colonel Bastardil, mis on siis sama mahl aga ilma mentoolita.

Ok....villime poole tanki jagu ja vaatame, kuidas mekib. Ilgelt ärev hetk, eksju, nagu kõik mahlavalmistajad teavad. Kas ootamine on ennast ära tasunud? Kas retsept töötab? Kas saab vapema hakata, või tuleb poodi mahla järgi minna.

Maite: OSSA KURAT! Õnnestus! Mul oli mentooli kohapealt õigus. Colonel Bastardi magusus pole kuhugi kadunud, aga seda varjutab kergelt keele tippu hittiv mentooli maitse. Seejärel, pärast esimest mentooli aistingut, valgub suhu ja kurgust alla magu kreem, samal ajal, kui sa keele otsas tunned ikka veel mentooli. Seejärel kaob magus maitse ära ning järelmaitsena jääb suhu mentool. Läbi nina välja hingates on samuti tunda sellist õrnalt jahedat mentooli, segatud magusa karamelli lõhnaga.


Kui ma nüüd midagi muudaks selle retsepti juures, siis paneks ehk nati-natikene vähem mentooli. Hetkel on 10% colonel custardit. 2,5% Strawberry ripet ja 2,5% Menticet. Ehk siis võib olla 1,5% senti Menticet ja selle arvelt suurendaks Colonel custardi osakaalu.

Kokkuvõte:
Cool Bastard on rikkalik, erinevaid aistinguid pakkuv mahl.

 

Labvakar mothervakars!

Ma olen ikka nii teemas sees. Täna ostsin kontoritarvete kauplusest viis lehte 52,5X 29,7mm ruutudega A4 formaadis kleeppaberit ning printisin tavalist, mustvalget laserprinterit kasutades oma esimese etiketi.

P.S Labvakar tähendab läti keeles tere õhtust.

EDIT: Pagan, alles nüüd märkasin, et labeldamise tuhinas on Cool Bastardist saanud Colonel Cool. Nojah, mis siis ikka...ju peab nii olema.

See ei ole P-Bag!

Püksitaskus võtmete või telefoni kõrval pole just kõige mugavam MODi ja mahlapudelit tassida. Mistõttu olin juba pikemat aega sobiva pauna järgi ringi vaadanud.

Mingil hetkel jäi mulle silma spetsiaalselt e-sigareti jaoks disainitud, P-Bagi nimeline vutlar. No kas annab veel haigemat nime ühele tootele välja mõelda. Riias ei suutnud ma end kuidagi kokku võtta ja küsida e-sigareti poes. „Do you possible sell pee-bags?” Või kujutage ette dialoogi: „Hey, what is this, hanging on your side?” „Aaa...well...this...this is my pee-bag”

Vaatamata totrale nimele, oleksin endale selle pea aegu tellinud ühelt Eesti edasimüüjalt. Igaks juhuks aga otsustasin kontrollida, mis need asjandused GearBestis maksavad. Seal sobrades aga leidsin märksa parema disainiga toote: Advken Vapor Bag for E Cigarette

Tellimuse tegin 30. juulil. Täna, pea kaks nädalat hiljem seisis mu ukse taga veest tilkuv postiljon ning ulatas mulle ümbriku. Sellise korralikult mullikile ümbriku. Ausalt öelda oli see üllatus. Meeldiv. 4 eurone ost, free shiping ning tuuakse veel koju kätte kah. Eeldasin, et saadetakse lihtsalt mingi teade, ja tuleb kuhugi järgi minna.

Aga hääkene küll, vaatame mis ümbriku sees on. Ehk siis katsun teha oma esimese tooteülevaate.

Pakend: Nagu juba mainisin, jättis mullikilega vooderdatud ümbrik suht turvalise mulje – võib eeldada, et sinna pakitud esemed elavad nädalaid kestva transpordi üle.

Ümbrikust tuli omakorda välja üks väiksem (foolium?) kileümbrik (kusjuures väga sefi „Start vaping, No smoking” kleepsuga”) mille sees oligi ammuoodatud Vapor Bag.





 

Disain: Ehkki pelgasin, et lõpuks minuni jõudev toode on hoopis midagi muud, kui veebis, ilusatel klantspiltidel nähtu, ei olnud see sugugi nii. Paun nägi välja täpselt samasugune nagu fotodel. Valmistatud on see sellisest mitte väga paksust, ent tundub et ilmastikukindlast materjalist. Tepitud või ääristatud tugevate õmblustega, mis kusagilt ei hargne ega lotenda. Hea töö!
Koti tagumisel küljel on selle vööle kinnitamiseks koguni kaks lahendust. Nii aas püksirihma läbi ajamiseks kui ka jäik, metallist klipp, et oleks mugavam ilma rihma lõdvaks laskmata see vööle kinnitada või sealt ära võtta. Väga mugav. 

Kasutusmugavus:  Käelaba suurune paun peidab endas viite taskut. Kõige suurem loomulikult modi jaoks. Piisvalt suur, et ka kobakamaid MODe mahutada, ent samas ei jää seal lokuma ka minu VTC-mini. Tegelikult, tulenevalt materjali omadusest ja sellest, et mu VTC on ümbritsetud vutlariga, ei kuku see sealt isegi siis välja, kui pauna kinnitamiseks mõeldud klapp avada ja kott tagurpidi keerata. Aga jah, nagu fotolt näha, on paunal pöidlalaiuse velcroga kinnitatav klapp. Ja sellise mõnusa disainiga, et ei kata MODi aurustit, võimaldades nõnda kasutada suvalise kõrgusega atosid. Põhi tasku kõrval, pauna välimisel küljel on tasku mahlapudeli jaoks. Selle kohale on leidlikud disainerid paigutanud väikese kummiriba, millega saab mahalpudeli toekamalt kinnitada/vastu pauna suruda. Seegi on mugav, libistad hops kummiriba üle pudeli ja ongi olemas. Pauna mahub 30 ml pudel kenasti ära. Samas ei upu sinna ka 20 ml pudel. Nii, et jällegi, väga multifunktsionaalne lahendus.
Lisaks jääb klapi alla, põhitasku tagumisele külejele veel kaks taskut. Näiteks varupatarei kaasas kandmiseks. Koti tagumisel küljel on aga veel üks koti laiune nö. pilutasku. Sinna saab näiteks libistada Vape shopi kliendikaardi või miks mitte ka pangakaardi. Nii ei peagi kodust väljudes peale Vape Bagi teist kotti kaasas olema.  

Kokkuvõtvalt:
 

Plussid:
* Läbimõeldud disain
* Kvaliteetne teostus
* Hea materjalivalik
* Väga hea mahutavus
* Odav hind (4 eurtsi sentidega)

+ Kiire kohaletoimetamine GearBestist 

Miinused:
Pole veel tuvastanud

Ladustamine

Täna jäid Pärnu XXX Maxima koolilaada sektsioonis silma lahedad karbid nodi ladustamiseks. Karbil olev kleepski kinnitab, et need on muuhulgas ideaalsed ka igast D.I.Y kraami ladustamiseks.

Pikalt ei juurelnud ja rabasin kohe kaks karpi ära. Ühe suurema ja ühe väiksema. 
Väiksem sobib hästi isevalmistatud coilide hoiustamiseks. Suuremas aga ladustan tühju plastikpudeleid. Enamasti 20 ml liitriseid Pulpi omasid. Ma kohe teadsin, et neid ei tasu ära visata. Nüüd etikett maha, kraaniall puhtaks ja oma vedelik sisse.
Lisaks 20 ml. pudelitele on veel ports plastikust 30 ml. Ning kuus värvilisest klaasist pipettkorgiga 30 ml pudelit. Need on eriti nooblid.

Baasvedelike ja maitsestajaid ning laagerduvaid pudelid hoian aga lukustatavas, mustast plastist tööriistakohvris, mis samuti sai spetsiaalselt e-vedlike tarvis soetatud.

 

 

Pokemon blood

Täna tegin poja (6 aastane) pealekäimisel ja juhendamisel veel ühe mahla. Tema ütles milliseid koostisosi kasutada ja mina segasin kokku. Proovipartii 10 milliliitrisesse pudelisse.

Retsepti kooslus on ju tegelikult üsna isuäratav:

Nii et ootan huviga, mis sellest saab. Igal juhul peaks selle kasutusele võtma. Kasvõi nime pärast. Seegi on kusjuures poisi soovitatud.

EDIT: Sain täiesti õigustatult E-suitsu foorumis selle lapsega e-vedeliku valmistamise eest vastu näppe. Tunnistan, et kasvatuslikult, eetiliselt ja moraalselt oli minu teguviis väär.

Aga ma selgitan siinkohal kah natuke pikemalt, kuidas ja miks see üldse asete leidis. Olin poisiga koos Kaubamajakas, kui tuli teade, et mind ootab pakiautomaadis pakk.
Mõistagi tahtis ta teada, mis pakis on. Selgitasin. Mispeale tema kostis, et tahaks kah vedelikku kokku segada. (noh, ta on varemalt enda mingitesse totsikutesse "mürke" seganud seks puhuks kui vargad peaks tulema) Kohmasin nii moka otsast, et ja jah, vaatame.
Tüüp haaras sõnasabast kinni ja käis mulle järgmised kolm päeva peale, et no millal me siis teeme neid vedelikke. Kaks päeva ütlesin et noh homme võib-olla ja et üleüldse see pole ikka õige. TEma vastu, et no tema ei teegi, tema ainult ütleb, mis asju sisse panna ja mina teen.
Ja kui ta siis kolmandal päeval tuli kah lunima....siis ma murdusin. Et hea küll, sai nagu lubatud kah.  Jäi siis nii, et tema ütleb, mis maitsestajad tuleb sisse panna ja mina segan. Sülle ma teda ei lubanud seks ajaks. Seis eemal ja vaatas. Ning siis kui baasvedeliku hakkasin lisama, saatsin ta toast välja. Hiljem näitasin tema nõudmisel talle juba pudelisse suletud mahla.

Cool Bastard

Öö on linnale laskunud, päevatoimetused järgmisele päevale lükatud ja aeg hobiga tegeleda - endale üks mahl ehk e-vedelik kokku segada.

Mahla valmistamiseks kasutan kaalumeetodit. See on täpsem kui tilgutamismeetodil mahla kokkusegamine. Kolbidega vedelike välja mõõtmisest on kaalumeetod aga seetõttu parem, et pärast pole vaja niipalju erinevaid anumaid ja mõõtekolbe pesta.

Aga asume asja juurde. Esmalt läheb digitaalsele, 0.01g täpsusega mõõtvale pisikesele taskukaalule, mille pärast pikki otsinguid leidsin lõpuks mingist "1000 asja" kauplusest, 30 ml klaaspudel. Levinud arusaama kohaselt on klaaspudel parem, kuna ei erita mahla sisse mingit keemiat. Samuti, tulenevalt asjaolust, et erinevalt plastikust ei jää klaaspudelile pärast pesemist lõhna juurde, saab klaaspudelisse pärast selle tühjenemist mõne teise maitsega vedeliku sisse segada.

Niisiis....pudel kaalule. Kaal näitab 46.93 grammi tühja pudeli kaaluks. Nullin kaalu ära ja asun pudelisse vedelikke lisama. Nagu lugenud olen, tasub alustada maitsestajatest ja alles viimasena lisada baasvedelik, milleks minul on Liquideo 50VG/50PG 9 mg baasvedelik.

Nõnda, plaanis on kokku segade vedelik, mille ma parema nime puudusel olen ristinud Cool Bastardiks.
Edasiarendus minu esimesest retseptsit Colonel Bastardist, mis koosnes baasvedelikule lisatud Colonel Custardi ja Strawberry (Ripe) segust. Cool Bastardile lisan ka natuke Mentice vedelikku.

Õigete koguste väljaarvutamiseks kasutan ülilahedat äppi E-Juice Lab. See on siiani ainuke äpp, mille eest raha olen välja käinud. 90 eurosenti on kah raha, eksole :)

No anyway, nimetatud äpp kalkuleeris välja, et 30 ml Cool Bastardi valmistamisek tuleb mul kokku segada 0.78g Mentice, 0,78g Strawberry Ripet, 3.11g Colonel custardit ja 29.25g baasvedelikku.

Nii lihtne ongi. Pott tulele! Ehk segama.

Vedelike doseerimiseks kasutan pipetti ja 5 ml mahuga süstalt. Süstla sain apteegist, pipetid olen pudelitega kaasa ostnud/saanud.

Pärast iga vedeliku lisamist lükkan kaalu jälle nulli ning lisan järgmise vedeliku. Ning napp viis minuti hiljem ongi minu ees laual 30 ml Cool Bastardit. See peaks mul üks nädala aja varu olema.
Nüüd läheb pudelile tootenimetusega ja valmistamise kuupäevaga silt. Misjärel rändab mahl juba nädalaks laagerduma.


See, just praegu kokkusegatud kogus vedelikku on suurim laar, mis ma, alles algaja kokk, eales kokku olen keeranud. Ja tõttöelda pole ma seda va Cool Bastardit isegi proovinud, sest proovipartii valmib alles 14. augustil.
Aga ma usun, et tulemus tuleb hea, sest Colonel Bastard, mu esimene retsept oli mulle igati mokkamööda. Ausalt öelda olin sellest isegi üllatunud, sest olen lugenud üsna palju foorumeid, kus inimesed kurdavad, et nende ise kokkusegatud mahlad maitsevad jubedalt. Nii olin ka mina üsna kindel, et ega sest ikka asja saa. Aga nüüd olen juba nädalapäevad õnnelikult oma mahla peal elanud.

Nojah, igatahes nädalpärast selgub kas see 30 ml Cool Bastardit kõlbab tossutamiseks. Ahja steepimiseks ma mingeid imenippe ei kasuta. Nagu öeldakse, on aeg parim laagerdaja. Niisis lasen pudelil lihtsalt pimedas seista. Külmkappi panemisel ei näe mõtet, sest mahlade segunemine nagu iga teinegi keemilme protsess toimib pigem soojas temperatuuris kiiremini.

Et natuke vunki anda, siis korra päevas ikkagi loksutan mahla. Niimoodi kohe tugevalt, et see täituks pisikeste mullidega. Pärast mida keeran korgi maha, et toimuks õhuvahetus.

Nii ongi. Eks ma annan teada, kuidas mekib. Ja...julgustan kõiki ise mahlasegamist proovima. Keerulist ei ole seal midagi ja võimalusi....oi-oi kui palju.

P.S ja muidugi, kõiksugused küsimused, kommentaarid ja soovitused on enam kui teretulnud.

 

Ood Cubisele

Cubis Pro oli atomizer, mis mu ära tinistas ning vapemisest hobi tegi.
Kuni cubise kasutusele võtmiseni, maitsesid kõik mahlad minu jaoks suht ühtmoodi. Jah, väiksed variatsioonid küll olid aga maitseelamusi sain vaid siis kui vape shopis mõnd vedeliku maitsta anti. Enda masinas oli aga jällegi suht meh maitse.
Ja aur nagu polnud kah see.  Imetluse ja kadedusega vaatasin kuidas veiperid tänaval massiivseid pilvi taeva poole saatsid, samal ajal kui minu pilved oluliselt tavasigareti omadest ei erinenud. 
Aga kuu tagasi muutus kõik. Vaatamata sellele, et cubis mulle pidevalt kuuma mahla suhu sülitas, olin rabatud maitsest, mida see atomizer pakkus. Ja need massiivsed, tuba täitvad tossupilved – see oli täiesti uus level. 
Abirattad olid viimaks alt kruvitud ja tõsisem vapemine võis alata. Olin suurte poiste mängumaale jõudmas.
Uue atoga kaasnes ka märkimisväärne mahlakulu. Mis viis mind otsuseni, et tuleb hakata ise mahla valmistama. Nüüd, seda kirjatükki koostades, pahvingi mõnuga oma esimest, enda valmistatud mahla.  Aga sellest juba edaspidi.

Veipimine - enam kui aseaine suitsetamisele

Inimestel on erinevaid põhjuseid tavasigarettidelt e-sigarettidele üle minemiseks. Kes muretseb tervise pärast ja tahab e-sigarettide abil suitsetamisest loobuda. Kes loodab nikotiini asemel e-vedelikku “põletades” raha kokku hoida.
Mina – kes ma olin suitsetanud paarkümmend aastat ja vähemalt paki päevas, tahtsin veel rohkem suitsetada. (Hea küll, “suitsetada”).

Minu esimene atomizer. Selle küljes olev
aku ütles kolm nädalat pärast soetamist
töölepingu üles ja ma tagastasin selle poodi.

Tahtsin “suitsetada” tööjuures. Tahtsin “suitsetada” kodus diivanil logeledes. Tahtsin  “suitsetada” arvutitaga istudes. Köögis, elutoas, vannitoas, autos  – igal pool.
Nii nipsutasingi ma ühel eelmise aasta novembrikuu esimestel päevadel filtrini kimutud sigareti (analoogi nagu neid nimetatakse, jah?) Pärnus kõige coolima e-sigaretipoe VapeIn esisesse prügikasti (või siis pole seal prügikasti, ei mäleta) ja astusin esimest korda elus e-sigareti poodi.
Pool tundi hiljem astusin esimest korda elus e-sigareti kauplusest välja. Varustaud 40 vatise Eleaf Isticki ning tubakamaitselise Pulp vedelikuga. Sellest hetkest alates pole ma tagasi vaadanud. Pool pakki sigarette, mis mul toona taskusse jäi, rändas keldrisse, kasutu kola hulka.

Kui alguses oli vapemine minu jaoks lihtsalt aseaine suitsetamisele, siis ajapikku on sellest kasvanud hobi. Hobi pärast sai ka see elektrooniline päevik tehtud. Eks näis, kas ja kui kauaks mul selle täitmiseks püsivust jagub.